Punane valgus vs infrapuna: mis vahe neil tegelikult on?
Punane valgus, lähiinfrapunavalgus ja infrapunamatt pannakse sageli ühe nimetuse alla, kuigi tegemist ei ole päris sama asjaga. Punase valguse ja lähiinfrapuna seadmetes kasutatakse valgust fotobiomodulatsiooniks, infrapunamati peamine praktiline mõju on aga keha soojendamine. Erinevus on oluline nii seadme valimisel kui ka teadusuuringute tõlgendamisel.
Mis on kõige olulisem erinevus?
Punane valgus on inimese silmale nähtav valgus. Fotobiomodulatsioonis kasutatakse tavaliselt spektri punast osa, ligikaudu 620–700 nm.
Lähiinfrapunavalgus ehk NIR algab nähtavast punasest valgusest pikemate lainepikkuste juures. Fotobiomodulatsioonis kasutatakse sageli punase valgusega koos ka lähiinfrapuna. [1]
Infrapunamatt kasutab aga infrapunakiirgust eelkõige keha soojendamiseks. See on praktiliselt lähemal infrapunasauna põhimõttele kui LED-põhisele punase valguse fotobiomodulatsioonile.
Seega: punase valguse teraapia matt ja infrapunamatt ei ole kaks nimetust samale seadmele. Ühe keskmes on valgusdoos ja fotobiomodulatsioon, teise keskmes keha soojenemine.
Punane valgus ja infrapuna asuvad samas spektris, kuid eri piirkondades.
Nii nähtav valgus kui ka infrapunakiirgus kuuluvad elektromagnetilise kiirguse spektrisse. Nende erinevus seisneb muu hulgas lainepikkuses.
Punane valgus paikneb nähtava valguse pikemate lainepikkuste piirkonnas. Sellest edasi algab infrapunakiirgus, mida inimese silm enam ei näe.
Infrapuna jagatakse omakorda lähi-, kesk- ja kauginfrapunaks. Piirid võivad eri teadus- ja tehnikavaldkondades veidi erineda, mistõttu ei tasu kõiki infrapunaseadmeid pelgalt sõna „infrapuna“ põhjal samaväärseks pidada.
Sama sõna võib kirjeldada väga erinevaid tehnoloogiaid: 850 nm LED ja keha soojendav infrapunamatt võivad mõlemad kasutada infrapunapiirkonda, kuid nende tööpõhimõte ja kasutusviis on väga erinevad.
Mida tähendab punase valguse teraapia?
Punase valguse teraapia puhul kasutatakse tavaliselt mõistet fotobiomodulatsioon ehk PBM.
Fotobiomodulatsioon tähendab valguse kasutamist bioloogiliste protsesside mõjutamiseks ilma koe tugeva kuumutamiseta. Kaasaegses PBM-is kasutatakse peamiselt punast ja lähiinfrapunavalgust. [1]
Üheks enim uuritud mehhanismiks peetakse valguse koostoimet rakkudes paiknevate valgust neelavate molekulidega. Selle järel võivad muutuda mitokondrite ja rakkude signaaliprotsessid.
See on oluline erinevus võrreldes seadmega, mille eesmärk on eelkõige keha soojendada. PBM-i puhul ei ole soovitud tulemus lihtsalt see, et nahk või keha muutub kuumaks.
Mis on NIR ja miks kasutatakse näiteks 850 nm valgust?
NIR tähendab inglise keeles near-infrared ehk lähiinfrapunavalgust. See paikneb spektris nähtava punase valguse kõrval, kuid ei ole inimese silmale nähtav.
Fotobiomodulatsiooni seadmetes kasutatakse sageli lainepikkusi ligikaudu 800–850 nm piirkonnas. Teaduskirjanduses on uuritud näiteks 810, 830 ja 850 nm lähiinfrapunavalgust. [2]
Seetõttu võib punase valguse paneel, LED-mask või teraapiamatt sisaldada korraga nii nähtavaid punaseid LED-e kui ka nähtamatuid NIR LED-e.
See ei muuda seadet infrapunamatiks. NIR on selles kontekstis osa fotobiomodulatsiooniks kasutatavast valgusspektrist.
Kas lähiinfrapuna jõuab sügavamale kui punane valgus?
Üldjoontes läbib lähiinfrapunavalgus bioloogilisi kudesid paremini kui nähtava spektri lühemad lainepikkused. See on üks põhjuseid, miks NIR-i kasutatakse paljudes fotobiomodulatsiooni rakendustes. [2][3]
Sellest tehakse turunduses aga sageli liiga konkreetne järeldus: näiteks väidetakse, et üks lainepikkus „ulatub täpselt 5 cm sügavusele“.
Tegelikult ei ole valguse kudedesse jõudmisel ühte universaalset sentimeetrite arvu. Seda mõjutavad lainepikkuse kõrval naha ja koe omadused, anatoomiline piirkond, valgusallika võimsus, kasutuskaugus ja seadme konstruktsioon.
Ka inimese pea kudede valgusläbivust käsitlenud ülevaates olid eri uuringute tulemused väga erinevad, sõltudes muu hulgas lainepikkusest, koepaksusest ja valgustatavast piirkonnast. [3]
Täpsem on öelda, et NIR võib tungida kudedesse sügavamale kui nähtav punane valgus, mitte lubada kõikide seadmete puhul ühte kindlat sügavust.
850 nm lähiinfrapuna ei ole sama asi mis infrapunamati soojus.
Siin tekib kõige rohkem segadust.
Lähiinfrapunavalgust võib kasutada LED-seadmes fotobiomodulatsiooniks. Sellisel juhul hinnatakse muu hulgas lainepikkust, valguse võimsustihedust, energiadoosi ja kasutusprotokolli.
Kehale soojust andva infrapunamati puhul on praktiline kasutus teistsugune. Selle eesmärk on keha soojendada ning inimese kogemus meenutab rohkem soojusteraapiat.
Kauginfrapunakiirgust on kasutatud muu hulgas infrapunasaunades ja soojendavates seadmetes. Selle valdkonna teaduskirjandus käsitleb suuresti soojusega seotud füsioloogilisi mõjusid, kuigi infrapunakiirguse bioloogilisi toimeid on uuritud ka laiemalt. [4][5]
Mida infrapunamatt siis teeb?
Infrapunamati kõige otsesem ja kasutajale tuntavam mõju on keha soojenemine.
Seda kasutatakse tavaliselt pikema puhkehetkena: inimene lamab matil ning valib endale sobiva temperatuuri ja kasutusaja.
Nuvie infrapunamati puhul ongi mõistlik rääkida eelkõige soojusest, lõõgastumisest ja kasutuskogemusest, mitte kanda sellele automaatselt üle punase valguse fotobiomodulatsiooni uuringuid.
Infrapunasaunade kohta avaldatud teaduskirjandus on uurinud muu hulgas kardiovaskulaarseid ja muid füsioloogilisi mõjusid, kuid olemasoleva tõendusmaterjali maht ja kvaliteet on mitmete terviseväidete puhul piiratud. [5]
Loe põhjalikumalt: kuidas infrapunamatt toimib ja kuidas seda kasutada? →
Kuidas erineb punase valguse matt infrapunamatist?
Punase valguse teraapia matt võib välimuselt infrapunamatti meenutada, kuid tehnoloogiliselt on tegemist teise tootega.
Selle pinnal paiknevad LED-id, mis annavad kindlate lainepikkustega punast ja/või lähiinfrapunavalgust.
Sellise seadme puhul on olulised näiteks:
Lainepikkused. Millist punast ja lähiinfrapunavalgust LED-id annavad?
Valguse võimsustihedus. Kui palju optilist võimsust jõuab kasutatavale pindalale?
Energiadoos. Kui suur valgusdoos saadakse ühe seansi jooksul?
Seansi kestus. Kasutusaega tuleb vaadata koos seadme tegeliku valgusvõimsusega.
Infrapunamati puhul on keskne küsimus seevastu see, millise temperatuurini matt soojeneb ning kui mugav on sellel puhata.
Aga punase valguse LED-mask?
LED-mask kuulub tehnoloogiliselt punase valguse fotobiomodulatsiooniseadmete, mitte keha soojendavate infrapunaseadmete hulka.
Maskis võivad olla korraga nähtavad punased LED-id ja nähtamatud lähiinfrapuna LED-id. NIR-i olemasolu ei tähenda, et mask peaks kasutamisel nägu tugevalt kuumutama.
LED-maski puhul tasub vaadata eelkõige lainepikkusi, valgusvõimsust, energiadoosi, kasutusaega ja seda, kui mugav mask päriselt näol on.
Punase valguse matt või infrapunamatt – kumba valida?
Õige valik sõltub sellest, mida sa seadmelt tegelikult ootad.
Kui otsid eelkõige tugevat soojust ja lõõgastavat puhkehetke: infrapunamatt on neist kahest loogilisem valik.
Kui sind huvitab punase ja lähiinfrapunavalguse fotobiomodulatsioon: vaata punase valguse teraapia matti.
Kui soovid valgust kasutada peamiselt näol: kogu keha matt ei ole kõige praktilisem lahendus ning LED-mask on selleks mugavam.
Kui peamine eesmärk on lihtsalt soojus: pole põhjust valida toodet üksnes selle järgi, et selle kirjelduses esineb sõna „infrapuna“.
Punane valgus ja infrapunamatt ei konkureeri tingimata omavahel. Need lahendavad erinevat kasutusvajadust.
Meie jaoks on nende kahe seadme kasutuskogemus täiesti erinev.
Infrapunamatte oleme SLIMM Studio igapäevatöös kasutanud alates 2021. aastast. Selle toote juures on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed seda kasutada tahavad, väga lihtne: matil on soe ja mõnus puhata.
Punase valguse seadmeid vaatame teisest vaatenurgast. Nende puhul tahame teada, milliseid lainepikkusi seade kasutab, kui palju valgust ta annab ja milline on soovitatud protokoll.
Seetõttu ei pane me neid kahte tehnoloogiat turunduses ühe nimetuse alla. Kui inimene soovib eelkõige soojeneda, ütleme seda. Kui seade kasutab fotobiomodulatsiooniks punast ja lähiinfrapunavalgust, peaks ka selle tehnilised parameetrid olema arusaadavad.
Kas punane valgus on parem kui infrapuna?
Küsimus ise on veidi eksitav, sest „infrapuna“ võib tähendada väga erinevaid asju.
Punase valguse fotobiomodulatsioon ja NIR võivad olla isegi ühe seadme sees koos. Sel juhul pole vaja valida punase valguse või infrapuna vahel.
Kui võrreldakse aga LED-põhist fotobiomodulatsiooni ja soojendavat infrapunamatti, on tegemist erinevate kasutusviisidega ning üks ei ole universaalselt teisest parem.
Valik peaks lähtuma eesmärgist, mitte sellest, kumb tehnoloogia kõlab tehnilisemalt või millele lubatakse rohkem erinevaid kasutegureid.
Ka kasutusohutuse puhul tuleb neid eraldi vaadata.
Punase valguse fotobiomodulatsiooni puhul on olulised näiteks valgusdoos, fotosensitiivsust põhjustavad ravimid, seadmespetsiifilised silmaohutuse juhised ja kasutatavad lainepikkused.
Punase valguse teraapia vastunäidustused ja ohutus →
Infrapunamati puhul on oluliseks teguriks hoopis kuumus. Ettevaatlik peab olema olukordades, kus inimese kuumatundlikkus, kehatemperatuuri regulatsioon või terviseseisund muudab tugeva soojuse kasutamise ebasobivaks.
Infrapunamati vastunäidustused: millal kasutamist vältida? →
Korduma kippuvad küsimused.
Kas punane valgus on infrapunavalgus?
Ei. Punane valgus kuulub inimese silmale nähtavasse spektrisse. Infrapunakiirgus algab nähtavast punasest valgusest pikemate lainepikkuste juures ning ei ole inimese silmale nähtav.
Kas 850 nm on punane valgus või infrapuna?
850 nm on lähiinfrapunavalgus ehk NIR. Seda kasutatakse sageli fotobiomodulatsiooniseadmetes koos nähtava punase valgusega.
Kas lähiinfrapuna on sama mis infrapunamatt?
Ei. Lähiinfrapuna kirjeldab valgusspektri piirkonda. LED-seade võib kasutada NIR-valgust fotobiomodulatsiooniks, samal ajal kui infrapunamatti kasutatakse eelkõige keha soojendamiseks.
Kas NIR tungib sügavamale kui punane valgus?
Üldiselt läbib lähiinfrapunavalgus kudesid paremini kui nähtava valguse lühemad lainepikkused. Kindlat sentimeetrite arvu ei saa aga kõikide seadmete ja kehapiirkondade kohta anda, sest valguse levikut mõjutavad mitmed tegurid.
Kas infrapunamatt kasutab punase valguse teraapiat?
Mitte tingimata. Klassikalise infrapunamati peamine funktsioon on keha soojendamine infrapunakiirguse abil. Punase valguse teraapia matil paiknevad seevastu punast ja/või lähiinfrapunavalgust kiirgavad LED-id.
Kas punase valguse teraapia tekitab soojust?
Seade võib kasutamisel mõnevõrra soojeneda, kuid fotobiomodulatsiooni põhimõte ei põhine tugeval kudede kuumutamisel. See eristab seda soojendavatest infrapunaseadmetest.
Kas punase valguse matt või infrapunamatt on parem?
Need on erineva eesmärgiga seadmed. Kui soovid eelkõige soojust ja lõõgastavat puhkehetke, on infrapunamatt loogilisem. Kui sind huvitab punase ja lähiinfrapunavalguse fotobiomodulatsioon, on sobivam punase valguse teraapia matt.
Kas punast valgust ja infrapunamatti võib mõlemat kasutada?
Tegemist ei ole teineteist välistavate tehnoloogiatega. Kuna kasutusviis, kuumus ja valgusdoos on erinevad, tuleb mõlema puhul järgida konkreetse seadme kasutusjuhendit ning arvestada enda terviseseisundiga.
Kui tahad tehnoloogiatest põhjalikumalt aru saada.
Mis on punase valguse teraapia ja kuidas see toimib? →
Punase valguse teraapia kasutamine: kui kaua ja kui tihti? →
Punase valguse teraapia näole: mida ütleb teadus? →
Infrapunamatt: kuidas see toimib, kuidas kasutada ja milline on meie kogemus? →
Teaduskirjandus.
- Glass GE. Photobiomodulation CME part I: Overview and mechanism of action. Journal of the American Academy of Dermatology. 2024. PMID: 38309304. Vaata teadusartiklit
- Gupta A, Keshri GK, Yadav A, et al. Noninvasive red and near-infrared wavelength-induced photobiomodulation: promoting impaired cutaneous wound healing. Photodermatology, Photoimmunology & Photomedicine. 2016. PMID: 27943458. Vaata teadusartiklit
- Salehpour F, Mahmoudi J, Kamari F, Sadigh-Eteghad S, Rasta SH, Hamblin MR. Penetration Profiles of Visible and Near-Infrared Lasers and Light-Emitting Diode Light Through the Head Tissues in Animal and Human Species: A Review of Literature. Photobiomodulation, Photomedicine, and Laser Surgery. 2019. PMID: 31553265. Vaata teadusartiklit
- Vatansever F, Hamblin MR. Far infrared radiation (FIR): its biological effects and medical applications. Photonics & Lasers in Medicine. 2012;1(4):255–266. PMID: 23833705. Vaata teadusartiklit
- Beever R. Far-infrared saunas for treatment of cardiovascular risk factors: summary of published evidence. Canadian Family Physician. 2009;55(7):691–696. PMID: 19602651. Vaata teadusartiklit
